у кого на что kelle

159 М

1. mis; kõnek. miski; \что случилось mis juhtus v on juhtunud v on lahti, \что вы говорите kas tõesti, ärge rääkige, mis te v mis asja te räägite, \что толку в этом mis mõte sel on, mis sest kasu v tolku on, \что пользы mis kasu sest on, \что такое (1) mis juhtus, (2) mis see siis olgu, \что делать v поделаешь pole (midagi) parata, mis seal siis ikka teha, \что бы ни случилось mis ka ei juhtuks, \что ты (1) mis sul on, mis sul hakkas, mis sa õige mõtled, (2) mis sa nüüd, mine (nüüd) ikka, mis asja, \что за ерунда mis jama see on, \что он за человек mis inimene ta on, \что за прелесть (1) kui ilus, (2) mis v missugune tore asi, kui kena see on, \что за погода küll on v kus on alles ilm, \что дома mis kodus uudist, \что новенького kõnek. mis uudist, mis kuulukse, во \что обойдётся поездка mis sõit v reis maksma läheb, \что и говорить mis seal (üldse) rääkida, \что надо (1) mis v mida sa tahad (te tahate), mis v mida sul (teil) tarvis on, (2) ülek. kõnek. nagu peab, nagu kord ja kohus, tipp-topp, ну и \что ja mis siis, а \что, если я опоздаю aga mis (oleks) siis, kuj ma hiljaks jään, чуть \что -- сразу сообщи kui midagi peaks juhtuma, teata kohe, \что и требовалось доказать mida oligi tarvis tõestada, сделай вот \что tee nõndaviisi v vaatmida, \что ни делай, на него не угодишь mida ka ei teeks, miski pole talle meele järele, \что за человек пришёл kes seal tuli, \что, он уже вернулся mis, kas ta on juba tagasi, mis, on ta siis juba tagasi, наказать его \что ли kui õige karistaks teda, поешь чего маленько kõnek. sööksid ehk veidike, вот \что nõndaviisi, vaat, mis, для чего milleks, misjaoks, \что ни говори kõigest hoolimata, на \что лучше palju parem(ini), чего там olgu pealegi, pole parata, не к чему pole mõtet, ei millekski, чего там только не было mida seal küll ei olnud, mis seal kõik oli, \что за беда mis siis sellest, ega sellest pole lugu, pole häda v viga midagi;

2. в функции Н miks, milleks; \что ты задумался miks v mispärast sa mõttesse jäid, \что ты одна miks sa üksi oled, \что плачешь miks sa nutad, к чему ты мне это говоришь miks sa mulle seda räägid, с чего бы он не согласился miks ta ei peaks nõusse jääma, на \что мне эти деньги mis ma selle rahaga teen v peale hakkan, milleks mulle see raha, с чего ты взял kust sa selle võtad v võtsid, miks sa nii arvad, \что тут долго разговаривать mis siin nii pikalt rääkida, чем не автомобиль mispoolest v mille poolest see auto pole, чего там бояться mis seal karta, \что бы тебе раньше прийти oleksid võinud siia varem tulla, только \что just praegu, hetk tagasi, с чего бы это ei tea miks v millest see tuleb v millest see võib olla, чего ради mis hea pärast, что так miks nii, почти \что peaaegu;

3. в функции частицы; вот именно \что дурак just nimelt loll, вот v вон оно \что ah vaat mis, ah selles on asi, vaat milles on asi, ещё \что v чего mis sa veel ei taha; ‚

ни за \что, ни про \что kõnek. asja eest, teist taga; остаться

ни при чём kõnek. tühjade kätega jääma;

\что душе угодно kõnek. mida hing ihkab v süda lustib;

\что (и) греха таить kõnek. mis seal ikka salata;

\что есть v

было духу kõnek. kõigest jõust v väest, elu eest;

\что есть силы kõigest jõust v väest;

\что к чему kõnek. mis ja kuidas; кто

ни при чём kõnek. kes ei puutu asjasse, kellel pole millega pistmist;

во \что бы то ни стало iga hinna eest, maksku mis maksab, kas või nui neljaks;

не за \что kõnek. pole tänu v kõne väärt;

\что почём madalk. mis on midagi väärt;

как ни в чём не бывало nagu poleks midagi juhtunud v tema asigi v selle asja meeski;

ни за \что kõnek. mitte mingi hinna eest, mitte mingil juhul;

\что бы там ни было mis ka ei juhtuks, igal juhul, kõigest hoolimata, igatahes, mis ka iganes oleks;

\что ни на есть kõnek. (see) kõige…;; \что ни на есть лучший see on kõikse parem;

ни во \что не ставить кого-что kõnek. keda-mida mitte millekski pidama;

ни с чем kõnek. tühjade kätega, tühjalt;

чего доброго kõnek. hoidku jumal, hoidku et, vaata veel et;

дело стало за кем-чем kõnek. kelle-mille taha asi seisma v pidama v toppama jäi

21 (род. п. ед. ч. \пороха и \пороху) С м. неод. püssirohi; ülek. kõnek. tulesäde; бездымный \порох suitsuta püssirohi, дымный v чёрный \порох suitsuga v must püssirohi, охотничий \порох jahipüssirohi, эта девочка -- настоящий \порох see tüdruk on nagu kadakapõõsas v püssipauk; ‚

даром тратить \порох kõnek. (1) asjata suud kulutama, (2) ilma soojaks kütta püüdma, tühja vaeva nägema v tööd tegema;

держать \порох сухим löögivalmis v lahinguvalmis olema;

пахнет \порохом kõnek. õhus on tunda püssirohulõhna;

не хватает \пороху у кого на что kelle jõud ei kanna, kellel jääb väest v julgusest vajaka, kellel on vähe jaksu;

понюхать \пороху kõnek. püssirohtu nuusutama;

(ни) синь \пороха van. mitte tuhkagi;

\пороха v

\пороху не выдумает imet ei tee, pole eriti nupukas

78 С ж. неод.

1. käsi (ka ülek.); левая \рукаа vasak v pahem käsi, kurakäsi, поднять руки käsi tõstma (ka ülek.), пожть руку кому kelle v kellel kätt suruma, по правую руку paremat kätt, paremal pool, перчатки не по \рукае sõrmkindad ei ole parajad, все руки заняты mõlemad käed on kinni, эта книга у кого-то на \рукаах see raamat on kellegi käes v kellelegi välja antud, снять с \рукаи кольцо sõrmust käest v sõrmest ära võtma, взять ребёнка на \рукаи last sülle võtma, гулять под \рукау käe alt kinni v käevangus jalutama, \рукаами не трогать mitte puutuda, переписать от \рукаи käsitsi ümber kirjutama, играть в четыре \рукаи neljal käel (klaverit) mängima, вот (тебе) моя \рукаа minu käsi selle peale, в трое рук делать что kolmekesi tegema mida, выронить из рук (käest) maha pillama, взяться за \рукаи käest kinni võtma, вести за \рукау кого keda kättpidi talutama, передать в собственные руки isiklikult kätte v üle andma, руки вверх! (1) käed üles, (2) käed ülal! руки перед грудью! käed rinnal!, руки за голову! käed kuklal!, руки на голову! käed pealael!, руки на пояс! käed puusal!, рабочие руки ülek. töökäed, опытная \рукаа врача arsti vilunud käsi, умелые руки osavad käed, заботливые руки hoolitsevad käed;

2. (без мн. ч.) käekiri; allkiri; неразборчивая \рукаа mitteloetav käekiri, подделать чью руку kelle allkirja järele tegema v võltsima, приложить руку (1) к чему, под чем van. oma allkirja andma, kätt alla panema, (2) к чему ülek. kätt mängu panema; ‚

лёгкая \рукаа у кого kellel on v oli hea v õnnelik käsi;

правая \рукаа (у) кого, чья kelle parem v teine käsi olema;

своя \рукаа kõnek. omamees, omainimene;

твёрдая \рукаа raudne v kõva käsi;

золотые руки kuldsed käed;

руки коротки у кого kõnek. kelle võim ei ulatu milleni, käed ei küüni milleni, kuhu, hammas ei накка peale millele, kellel ei ole voli milleks, kelle jõud v jaks ei käi üle millest; большой \рукаи kõnek. kangemat v suuremat v esimest sorti;

средней \рукаи kõnek. keskpärane;

не \рукаа, не с \рукаи кому, что, с инф. kõnek. (1) kellel-millel ei ole mõtet, (2) ei kõlba, ei sobi, ei passi;

из вторых v

третьих рук teiste suust v käest, vahetalitaja kaudu;

из первых рук kelle enda käest, algallikast;

на живую руку kõnek. ülepeakaela, rutakalt, nagu ratsahobuse seljast;

на скорую руку kõnek. (1) kibekähku, pikka pidu pidamata, ilma pikemata, (2) ülepeakaela, pilla-palla tegema, nagu ratsahobuse seljast;

на широкую руку kõnek. helde käega, heldekäeliselt, suurejooneliselt;

под весёлую руку kõnek. lõbusas v heas tujus (olles);

под горячую руку kõnek. vihaga, südametäiega, tulist viha täis (olles), ärritatuna;

тяжёл v

тяжела на \рукау kõnek. valusa käega olema, kellel on valus käsi;

нечист на \рукау kõnek. kelle käed pole puhtad, kellel on pikad näpud;

\рукаа об \рукау käsikäes, ühisel jõul ja nõul;

не покладая рук käsi rüppe panemata, usinasti, kätele puhkust andmata;

положа руку на сердце kõnek. kätt südamele pannes;

сидеть сложа руки käed rüpes istuma;

сон в руку unenägu läks v on läinud täide;

чужими \рукаами жар загребать kõnek. teiste turjal v nahal liugu laskma, võõraste pükstega tules istuma, teistel kastaneid tulest välja tuua laskma;

с пустыми \рукаами tühjade kätega, palja käega;

на \рукаах чьих, у кого (1) kelle hoole all v hooldada, (2) kelle käsutuses v käsutada;

на \рукау кому kõnek. kellele sobima v passima v meeltmööda olema;

как без рук без кого-чего kõnek. kelleta-milleta pigis v hädas v plindris olema, mitte midagi peale hakata oskama;

бить v

ударять v

ударить по \рукаам kõnek. käsi (kokku) lööma, kihlvedu sõlmima, kihla vedama;

брать v

взять голыми \рукаами кого kellest paljaste kätega v vaevata jagu v võitu saama;

брать v

взять в руки кого kõnek. keda käsile võtma;

брать v

взять себя в руки end kätte v kokku võtma;

греть руки на чём kõnek. kelle-mille arvel kasu lõikama, (vahelt)kasu lõikama, matti võtma;

гулять по \рукаам kõnek. käest kätte käima;

давать v

дать руку на отсечение kõnek. (oma) pead pandiks anda võima, mürki võtta võima;

давать v

дать волю \рукаам kõnek. (1) kätele vaba voli andma, (2) käsi ligi v külge ajama;

давать v

дать по \рукаам кому kõnek. kellele näppude pihta andma;

давать v

дать козырь в руки кому kõnek. kellele trumpi kätte andma;

держать в \рукаах кого keda oma käpa all hoidma, valitsema kelle üle;

держать себя в \рукаах end vaos hoidma;

держать руку кого, чью kõnek. kelle poolt olema v kelle poole hoidma, keda pooldama v toetama;

играть на \рукау кому kellele mida kätte mängima, kellele kasu tooma;

иметь руку seljatagust omama;

ломать руки käsi ringutama, meeleheitel olema;

марать v

замарать руки kõnek. (oma) käsi määrima;

махнуть \рукаой на кого-что kelle-mille peale käega lööma;

мозолить руки kõnek. käsi rakku töötama, töötama nii, ет veri küünte all;

набивать v

набить руку на чём milles kätt harjutama, mida käe sisse saama;

накладывать v

наложить руку на что millele käppa peale panema;

накладывать v

наложить на себя руки kõnek. kätt oma elu külge panema, vabasurma minema;

не класть v

не положить охулки на \рукау kõnek. omakasu peal väljas olema;

носить на \рукаах кого keda kätel kandma;

отбиваться \рукаами и ногами от чего kõnek. millele käte ja jalgadega vastu sõdima, sõrgu vastu ajama;

отбиваться v

отбиться от рук kõnek. käest ära v ülekäte v ulakaks minema;

плыть в руки кому kellele sülle langema;

подписываться v

подписаться обеими \рукаами под чем millele kahe käega alla kirjutama;

поднимать v

поднять руку на кого kelle vastu kätt tõstma;

попасться под \рукау кому kellele ette v kätte juhtuma, pihku sattuma;

пройти между рук у кого kelle käte vahelt välja libisema, ära lipsama;

протягивать v

протянуть руку помощи кому kellele abistavat kätt ulatama;

проходить v

пройти через чьи

руки kelle kätest v käe alt läbi käima;

разводить v

развести \рукаами käsi laiutama v lahutama v laotama;

развязывать v

развязать себе руки vaba voli saama, vabu käsi saama;

оторвать с \рукаами что kõnek. mida lausa käte vahelt ära kiskuma v nabima, minema nagu värsked saiad;

связывать v

связать руки кому keda käsist siduma;

связывать v

связать по \рукаам и ногам кого kõnek. keda käsist ja jalust v käsist-jalust siduma;

смотреть v

глядеть из чьих

рук kõnek. kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema v kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

всплеснуть \рукаами kahte kätt v käsi kokku lööma;

сходить v

сойти с рук (1) кому terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) millega (õnnelikult) maha saama;

ухватываться v

ухватиться обеими \рукаами за что kõnek. millest kahe käega v küünte ja hammastega kinni haarama;

\рукаа не дрогнет v

не дрогнула у кого kelle käsi ei väärata v ei värise v ei vääratanud v ei värisenud, kes ei kohku v ei kohkunud tagasi;

\рукаа не поднимается v

не поднимется у кого (1) на кого käsi ei tõuse kelle vastu, (2) с инф. kellel käsi ei tõuse v ei ole südant milleks;

руки не доходят у кого, до кого-чего kellel ei ole v kes ei saa milleks mahti;

руки опускаются v

опустились у кого kelle käed vajuvad v vajusid rüppe;

сбывать v

сбыть с рук кого-что kõnek. (1) kellest-millest lahti saama, (2) keda-mida maha kupeldama v müüma v ärima;

с лёгкой \рукаи кого, чьей kõnek. kui keegi on v oli otsa lahti teinud;

под рукой kõnek. käeulatuses, käepärast;

как \рукаой сняло kõnek. nagu käega v peoga pühitud;

\рукаой подать kõnek. siinsamas, kiviga visata, kiviviske kaugusel;

мастер на все руки meister v mees iga asja peale;

из рук валиться kõnek. käest pudenema, viltu vedama;

дело чьих

рук kelle kätetöö;

руки чешутся у кого kõnek. (1) kelle käed sügelevad, (2) на что, с инф. kelle käed kibelevad; умереть

на чьих

\рукаах kelle käte vahel surema;

из рук вон плохо kõnek. hullemini enam ei saa, hullem olla ei saagi, päris halb v halvasti;

просить чьей

\рукаи kelle kätt paluma;

предложить руку и сердце kätt ja südant pakkuma

239 Г несов.

1. что, на кого-что, куда, за кем-чем (järele, läbi) vaatama, silmitsema, vahtima, kaema; \смотреть картину pilti v maali vaatama v silmitsema, \смотретьпьесу näidendit vaatama, \смотреть на часы kella vaatama, \смотреть в окно aknast välja vaatama, \смотреть в одну точку ühte punkti vaatama v vahtima, \смотреть в даль kaugusse vaatama, \смотреть в бинокль binokliga vaatama, \смотреть широко раскрытыми глазами pärani silmi vaatama, \смотреть косо viltu vaatama (ka ülek.), \смотреть друг на друга teineteisele v üksteisele otsa vaatama, \смотреть с надеждой на кого keda v kelle poole lootusega vaatama, \смотреть на себя со стороны end kõrvalt vaatama, \смотреть вслед кому-чему kellele-millele järele vaatama, \смотреть вслед поезду rongile järele vaatama, \смотреть больного haiget läbi vaatama, \смотреть за детьми laste järele vaatama, \смотреть за порядком korda pidama, korra järele vaatama, любо \смотреть kena vaadata, срам \смотреть hirmus v häbi vaadata, \смотреть не на что kõnek. pole kelle-mille moodigi, pole ollagi, pole midagi vaadata, на него жалко \смотреть teda on hale näha v vaadata, страшно \смотреть на кого keda on õudne vaadata, смотри, не опоздай vaata, et sa hiljaks ei jää, того и смотри vaata, et, да вы на это не смотрите ärge pange seda tähele v tehke sellest väljagi, не смотри на то, что он молод ära pane tähele v vaata, et ta noor on, ära pane tema noorust tähele, ära tee tema noorusest väljagi, на нас весь мир смотрит meile on kõigi pilgud pööratud, meie peale vaatab kogu maailm, куда смотрит кто kus kelle silmad on;

2. на кого-что kõnek. kelle järgi joonduma, keda eeskujuks võtma, kellelt mõõtu võtma; \смотреть на старших vanemate inimeste järgi joonduma, не смотрите на лентяев ärge loodreid eeskujuks võtke;

3. (без страд. прич.) kõnek. suhtuma, arvama; легко \смотреть на детское горе lapsemuresse kergelt suhtuma, как ты на это смотришь kuidas sa sellesse suhtud, mida sa sellest arvad, я смотрю так: надо ехать arvan, et tuleb v on tarvis sõita v peab sõitma;

4. (без страд. прич.) на что, во что avanema; окна смотрят в сад aknad on aia poole v aeda;

5. (без страд. прич.) кем-чем, каким, как ülek. kõnek. näima, paistma; он смотрит орлом ta näib kotkana v kui kotkas, \смотреть именинником särab nagu sünnipäevalaps;

6. смотреть инф.,

смотрю 1 л. наст. вр.,

смотришь 2 л. наст. вр. в функции вводн. сл. nagu näha, paistab; ты, смотрю, совсем замёрз nagu näha, oled päris külmunud;

7. смотря в функции частицы oleneb; смотря как жить oleneb kuidas elada, смотря какой человек oleneb milline inimene, смотря кто oleneb kes, смотря где oleneb kus, смотря по предлог olenevalt, смотря по обстоятельствам olenevalt asjaoludest; ‚

\смотреть в глаза (1) кому kelle soove silmist lugema, (2) чему millele otse näkku v silma v vastu vaatama;

\смотреть в корень чего asja sisusse tungima v tuuma nägema v vaatama;

\смотреть в кусты kõnek. põõsasse pugeda v alt ära hüpata kavatsema;

\смотреть в оба kõnek. kellel peavad silmad ees ja taga olema, silmi (ja kõrvu) lahti hoidma;

\смотреть в рот кому kõnek. (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu v huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;

\смотреть волком v

зверем altkulmu põrnitsema, tigedalt v kurja näoga vaatama, tigeda v kurja näoga olema;

\смотреть из чьих

рук kelle pilli järgi tantsima, kelle tahtmist tegema, kelle tahtmist mööda tegema v talitama;

\смотреть со своей колокольни на кого-что kõnek. mida oma mätta otsast v vaatevinklist nägema, mida oma mõõdupuuga mõõtma, mida konnaperspektiivis nägema;

\смотреть сквозь пальцы на что läbi sõrmede vaatama;

\смотреть в лицо чему millele näkku vaatama;

\смотреть в гроб v

в могилу kõnek. haua äärel seisma v olema;

\смотреть в упор lähedalt v pingsalt v teraselt vaatama, üksisilmi v ainiti vahtima;

\смотреть правде в глаза tõele näkku vaatama;

как в воду смотрел kõnek. nagu v justkui oleks selgeltnägija;

\смотреть сверху вниз на кого kelle peale ülevalt alla vaatama;

\смотреть другими глазами на кого-что (hoopis) teise piilguga vaatama;

\смотреть как баран на новые ворота madalk. nagu vasikas uut v vastset väravat vahtima;

того и смотри kõnek. vaata, et…;; vrd.

223 Г сов.несов.

становиться 1. seisma jääma; \статьть в дверях uksele v ukse ette seisma jääma, \статьть у окна akna alla seisma jääma, \статьть в очередь järjekorda seisma v võtma v asuma, \статьть в позу poosi v asendit võtma, poosi v asendisse jääma, негде \статьть pole kohta, kus seista, \статьть на колени põlvitama, põlvili laskuma v langema (ka ülek.);

2. asuma; \статьть на пост vahipostile asuma, \статьть на вахту vahti v vahikorda asuma, \статьть на трудовую вахту töövalvele asuma, \стать за прилавок leti taha asuma, \статьть лагерем laagrisse jääma, \статьть на ночёвку ööbima v öömajale jääma, \статьть во главе etteotsa asuma, \статьть на мель madalikule jooksma v sõitma v minema v ajama, \статьть на якорь ankrusse heitma, ankurduma, \стать на стоянку parkima, \статьть в строй (1) rivvi astuma v võtma, (2) astuda rivvi (käsklus), шкаф \статьнет здесь kapi paneme siia, kapp tuleb (panna) siia, \статьть у власти võimule astuma v asuma, он \статьл на лыжи ta sai suusatamise kätte, ta hakkas suusatama, \статьть на сторону кого kelle poole asuma, keda pooldama, \статьть на работу tööle asuma, \статьть на путь совершенствования end täiendama asuma v hakkama;

3. (püsti) tõusma; \статьть на ноги püsti tõusma, jalule tõusma (ka ülek.), liter. jalgu alla saama, \статьть на цыпочки kikivarvule v kikivarbaile tõusma, \статьть на четвереньки käpuli v käpukile v neljakäpakile laskma;

4. за кого-что ülek. välja astuma, seisma kelle-mille eest; \статьть на защиту угнетённых rõhutute kaitseks välja astuma, \статьть за правду tõe eest seisma v väljas olema;

5. (без несов.) tõusma, kerkima (ka ülek.); на небе \статьла луна kuu on tõusnud, над болотом \статьл туман soo kohale tõusis v kerkis udu, \статьл вопрос kerkis küsimus;

6. (без несов.) seisma jääma; лошади \статьли hobused jäid seisma, часы \статьли kell jäi seisma v on seisma jäänud;

7. (без несов.) kõnek. kinni külmuma; река \статьла jõgi on kinni v jääs v külmunud;

8. (без несов.) с кем-чем kõnek. saama, juhtuma; что с ним \статьло после болезни mis temast pärast õpdemist v haigust on saanud, \статьть жертвой несчастного случая õnnetuse ohvriks langema;

9. кем-чем saama; \статьть взрослым täiskasvanuks saama, täisikka jõudma, он \статьл писателем temast on kirjanik saanud, \статьть законом seaduseks saama v muutuma;

10. кого-чего с отриц. olemast lakkama, kaduma; когда меня не \статьнет kui mind enam ei ole, сил не \статьло jõud on otsas v kadunud, olen rammetu, денег не \статьло raha sai v lõppes otsa, не \статьло чего mis kadus (müügilt, majast);

11. (без несов.) с инф. hakkama; мне \статьло плохо mul hakkas halb, \статьть не по себе ebamugav v kõhe hakkama, я не \статьну читать ma ei hakka lugema, он \статьл вспоминать ta hakkas meenutama, что ты \статьнешь делать mida sa tegema v peale hakkad, \статьло светать hakkas koitma, он \статьл работать ta hakkas tööle, он не \статьл даже слушать ta ei hakanud kuulamagi v ei võtnud kuuldagi;

12. кем-чем, каким muutuma, minema; город \статьл ещё красивее linn on veel kaunimaks muutunud, он \статьл нервным v нервный ta on närviliseks läinud, мне \статьло грустно mu meel läks kurvaks, mul hakkas kurb, \статьло светло on valgeks läinud, она \статьла похожа на мать ta on ema nägu läinud;

13. end nimekirja v arvele võtma; \статьть на учёт end arvele võtma, \статьть на очередь end järjekorda panema;

14. (без несов.) кому-чему, во что kõnek. maksma minema; это \статьнет дорого see läheb kalliks v ilusat raha maksma, поездка \статьла в сто рублей sõit läks sada rubla maksma;

15. pidama jääma; за чем дело \статьло mille taha asi pidama v toppama jäi, за мной дело не \статьнет minu taha asi pidama ei jää, за малым дело \статьло asi jäi tühja taha v pärast toppama;

16. с кого

станет 3 л. буд. вр. kõnek. kellelt võib kõike oodata; с тебя этого \статьнет sinust v sinult võib seda oodata; ‚

во что бы то ни \статьло maksku mis maksab, ilmtingimata, iga hinna eest;

\статьло быть kõnek. tähendab, järelikult, seega;

ни \статьть ни сесть kõnek. ei saa istuda ega astuda;

не уметь ни \статьть ни сесть kõnek. mitte istuda ega astuda oskama;

\статьть v

становиться на своё место paika v oma kohale minema v asuma;

\статьть в копеечку v

в копейку кому kõnek. kellele kena kapika maksma minema;

\статьть горой за кого-что kelle-mille eest nagu müür seisma;

\статьть грудью 46 за кого-что rinnaga kaitsma keda-mida; \статьть v становиться на пути v

на дороге кого, у кого,

\статьть v

становиться поперёк пути v

дороги кому risti tee peal ees olema, kellele teele ette jääma;

\статьть как вкопанный kõnek. seisma nagu naelutatud v nagu post v nagu soolasammas;

\стать v

становиться в тупик segadusse v kitsikusse sattuma, kimpu v kimbatusse jääma;

\стать v

становиться поперёк горла кому kõnek. kõrini v villand saama kellel, kellele väljakannatamatuks muutuma

165a Г несов.

1. кого-что, за кого-что, чем (kinni) haarama, kahmama, krabama, krahmama, rabama, rapsama, krapsama; \хвататьть кого за руку kelle käest kinni haarama, \хвататьть в руку камень kivi pihku haarama v krahmama, \хвататьть под руку käe alt kinni kahmama v hakkama, \хвататьть из рук käest kahmama v napsama, \хвататьть за волосы juustest (kinni) haarama, \хвататьть за ногу jalast kinni haarama, \хвататьть наживу sööta haarama (kala kohta), \хвататьть траву rohtu ampsama, \хвататьть момент ülek. sobivat hetke püüdma;

2. кого kõnek. kinni nabima;

3. что kõnek. ahmima, kokku krahmima (ka ülek.); \хвататьть что попало kõike (ettejuhtuvat) kokku krahmima, \хвататьть знания teadmisi ahmima, \хвататьть впечатления muljeid ahmima, \хвататьть воздух õhku ahmima; ‚

\хвататьть верхи kõnek. latvu mööda laskma, mööda pealispinda libistama, kergelt üle käima;

\хвататьть на лету что mida lennult v otse õhust haarama;

\хвататьть за живое кого kõnek. keda valusalt puudutama, kelle haava v haiget kohta osatama;

звёзд с неба не хватает tähti taevast alla ei too;

\хвататьть за душу v

за сердце кого kellele hinge v südamesse minema, keda hingepõhjani liigutama, kelle meelt härdaks tegema, südant liigutama; vrd.

124 П (кр. ф. \похожийж, \похожийжа, \похожийже, \похожийжи)

1. на кого-что kelle(ga) v mille(ga) sarnane, kelle v mille moodi v taoline, kelle nägu; он \похожийж на отца ta on isa sarnane v isa nägu, как две капли воды \похожийж v \похожийжа на кого (ta) sarnaneb kellega nagu kaks tilka vett, (ta) on täiesti ühte nägu kellega v nagu kelle suust kukkunud, это на него не \похожийже see pole tema moodi, что-то \похожийжее на грусть midagi nukruse taolist, на кого ты стал \похожийж? kuidas sa küll välja näed?

2. похоже кр. ф. с. (в функции вводн. сл.) kõnek. tundub, näib, näikse, paistab; ‚

ни на что не \похожийже kõnek. mis ei kõlba enam mitte kuhugi, paneb ainult käsi kokku lööma;

на что это \похожийже? kõnek. kuhu see kõlbab?

168a Г несов.сов.

записать I 1. что kirja panema, üles kirjutama v märkima, märkmeid tegema, üles tähendama; студенты \записыватьют лекцию üliõpilased märgivad loengut üles, он \записыватьл всё в этой тетради ta märkis kõik sellesse vihikusse;

2. кого-что, кем, куда kirja panema, registreerima; \записыватьть кого добровольцем keda vabatahtlikuna kirja panema;

3. кого ülek. kelle kilda v mesti arvama; \записыватьть в женихи к кому kelle peigmeheks kuulutama v arvama;

4. что (heli) salvestama, lindistama, lindile võtma; \записыватьть концерт на пластинку kontserti heliplaadistama, \записыватьть звук heli salvestama;

5. что, на кого, кому van. kelle nimele kirjutama; \записыватьть дом на зятя maja väimehe nimele kirjutama;

6. что, чем täis kirjutama

ед. ч. 110, мн. ч. 91 (род. п. мн. ч. плеч) С с. неод. õlg (ka tehn., raudt.), õlgmik; anat. õlavars; \плечоо рычага kangi õlg, \плечоо силы jõu õlg, широкий в \плечоах laiaõlgne, пальто широко в \плечоах mantel on õlgadest lai, втянуть голову в плечи pead õlgade vahele tõmbama, нести на \плечоах õlgadel v õlul v õlal kandma, пожать \плечоами õlgu kehitama, похлопать по \плечоу õlale patsutama, на \плечоо! sõj. õlale võtt! левое \плечоо вперёд марш! sõj. vasak õlg ees, marss!; ‚

\плечоо в \плечоо, \плечоо к \плечоу, \плечоом к \плечоу, \плечоо о \плечоо õlg õla kõrval;

с \плечо долой kõnek. kaelast ära;

как гора с \плечо (свалилась) у кого kellel oleks nagu kivi südamelt langenud v koorem õlgadelt veerenud;

голова с плеч pea maha;

с \плечоа kõnek. järelemõtlematult, huupi, kergekäeliselt;

со всего \плечоа kõigest jõust (lööma);

с чужого \плечоа mitte oma, teise oma (rõiva kohta);

за \плечоами (1) kõrval, lähedal, (2) seljataga, möödas, minevikus;

на \плечоах (противника) (põgeneva vaenlase) kannul v kukil;

лежать на \плечоах у кого, чьих, кого kelle õlgadel v õlul lasuma;

выносить v

вынести v

вывозить v

вывезти на своих (собственных) \плечоах что oma turjal v õlul kandma mida, omal jõul toime tulema v hakkama saama millega;

(есть) голова на \плечоах у кого kõnek. kellel on pea otsas v on nuppu, kelle pea lõikab;

взваливать v

взвалить v

класть v

положить на чьи

плечи что kelle õlule mida veeretama;

лечь v

ложиться на плечи кому, кого, чьи kelle õlgadele langema v kandma jääma

325 (буд. вр. собью, собьёшь, собьёт) Г сов.несов.

сбивать 1. кого-что, с чего alla v maha v küljest lööma; \сбить яблоко с дерева õuna puu otsast alla lööma, \сбить с ног pikali v jalust maha lööma, \сбить замок с двери lukku ukse küljest lahti murdma, \сбить температуру palavikku alla võtma (ravimisega), \сбить цену kõnek. hinda alla lööma, \сбить темп tempot v kiirust vähendama v maha võtma, \сбить охоту спорить vaidlushimu ära võtma;

2. что kõnek. lõhkuma, katki tegema; lääpa v viltu v ära tallama; \сбить каблук kontsa viltu tallama;

3. кого-что ülek. kõnek. segi v segadusse ajama; \сбить планы plaane segi ajama, \сбить порядок (esemete) asetust v paigutust segi lööma v segi paiskama, \сбить ученика трудным вопросом õpilast v õppurit raske küsimusega segadusse ajama;

4. eksitama, kõrvale kallutama, hälvitama; \сбить с дороги teelt eksitama;

5. что, на что (jututeemat) mujale viima; кого-что, на что, куда kõnek. õhutama; \сбить разговор на другую тему juttu mujale v teisale viima;

6. кого-что kõnek. kokku kuhjama v ajama; \сбить в кучу что mida hunnikusse kuhjama;

7. что kokku lööma v klopsima; \сбить ящик kasti kokku lööma, \сбить бригаду kõnek. brigaadi kokku klopsima;

8. что (vahule, kokku) lööma, kloppima; \сбить яйца mune vahule lööma, \сбить масло võid tegema, kirnuma (van.); ‚

\сбить v

сбивать гонор v

спесь v

форс с кого kõnek. kelle kõrkust kärpima v ninakust vähendama v maha võtma, kellele nina pihta andma;

\сбить всех в кучу kõnek. kõiki ühte patta panema;

\сбить v

сбивать с толку кого kõnek. (1) kelle jutulõnga v jutujärge sassi ajama, keda segadusse ajama, (2) keda eksiteele v halvale teele v libedale teele ahvatlema v viima

164a Г несов.

1. кого-что, с кем-чем sassi v segamini v segi ajama, ära vahetama; \путать пряжу lõnga sassi ajama, \путать бумаги pabereid segamini ajama, \путать даты kuupäevi segi ajama, \путать имена nimesid segi ajama v ära vahetama, я их всегда путаю ma ajan nad alati omavahel segi;

2. кого, чем kõnek. ( kelle mõttekäiku vm.) segama, keda segi v segadusse ajama; \путать кого вопросами pärimistega kelle juttu segi v jutulõnga sassi ajama, \путать планы kelle plaane segi lööma v ajama;

3. 164b kõnek. vassima, pudrutama, puterdama, segaselt kõnelema; не путай, говори яснее, mis sa puterdad, räägi selgemini;

4. кого, во что kõnek. (asjasse) segama, mässima; \путать кого в неблаговидную историю keda kahtlasesse loosse mässima;

5. кого kammitsasse panema, kammitsema (hobust); ‚

\путатьть следы jälgi segama; vrd.

305a Г сов.

1. кого-что maha v käest v kukkuda laskma, pillama (ka ülek.); \уронить платок (tasku)rätti maha pillama, \уронить слезу pisarat poetama, \уронить слово sõna poetama v pillama, \уронить улыбку naeratust pillama, \уронить взгляд на кого kellele v kelle peale pilku lööma v heitma v (vargsi) poetama;

2. что ümber lükkama v ajama, pikali tõukama; \уронить стул tooli ümber lükkama;

3. что langetama, maha v alla laskma; \уронить голову на грудь pead langetama v rinnale laskma;

4. кого-что ülek. vähendama, madaldama, langeda laskma; \уронить себя в чьих глазах end kelle silmis langeda laskma, kelle silmis langema, \уронить свой авторитет oma autoriteedil langeda laskma; vrd.

347a Г сов.несов.

закрывать 1. что sulgema, kinni v kokku panema; kinni keerama; \закрыть дверь ust sulgema v kinni panema, \закрыть дверь на замок ust lukku panema, \закрыть дверь на крючок ust haaki panema, \закрыть границу piiri sulgema, \закрыть список nimekirja sulgema, \закрыть кастрюлю крышкой kastrulile kaant peale panema, \закрыть зонтик vihmavarju kokku v kinni panema, \закрыть скобки sulgu kinni panema, \закрыть кран kraani kinni keerama, \закрыть воду kõnek. vett kinni keerama;

2. кого-что, чем katma, varjama; \закрыть одеялом tekiga katma, \закрыть лицо от солнца nägu päikese eest varjama, \закрыть лицо руками käsi näo ette panema;

3. lõpetama; \закрыть собрание koosolekut lõpetama, \закрыть счёт kontot lõpetama; ‚

\закрыть v

закрывать глаза кому kelle silmi sulgema v kinni suruma;

\закрыть v

закрывать глаза на что silmi kinni pigistama, üht v teist silma kinni pigistama;

\закрыть v

закрывать двери дома перед кем v для кого ust sulgema kelle ees(t), tutvust üles ütlema kellele;

\закрыть v

закрывать душу на замок südant v hinge lukku panema;

\закрыть v

закрывать лавочку madalk. pille kotti v poodi kinni panema;

\закрыть v

закрывать рот кому kõnek. kelle(l) suud kinni panema v sulgema

307 Г несов.

1. кого-что (ümber, maha) paiskama; \валитьить с ног кого keda jalust maha paiskama, \валитьить деревья puid langetama (raietöödel), ветер валит деревья tuul murrab puid;

2. что куда kõnek. (hunnikusse) loopima v kuhjama v pilduma; \валитьить всё в одну кучу (1) kõike ühte hunnikusse kuhjama v pilduma, (2) ülek. ühte patta panema;

3. что на кого ülek. kõnek. kelle kaela ajama v veeretama; \валитьить всё на других kõike teiste kaela ajama v veeretama, \валитьить вину на соседа süüd naabri kaela ajama;

4. кого ülek. (maha) niitma (taudide kohta); холера валит всех без разбора koolera niidab kõik ühtviisi maha; ‚

\валитьить с больной головы на здоровую kõnek. kelle süüd süütu peale veeretama;

\валитьить через пень колоду kõnek. tegema, kuidas juhtub, ligadi-logadi (tegema)

337 Г сов. кого-что, за что, во что

1. näpsama, näpistama; \ущипнуть кого за руку kelle kätt näpistama;

2. ülek. kõnek. torkama, salvama; \ущипнуть кого за сердце kelle südamesse torkama;

3. что kõnek. näksama, naksama, tükki mille küljest näpistama; \ущипнуть хлеба leiba näksama; vrd.

20 (ед. ч. род. п. \шага и \шагу, предл. п. о \шаге, на \шагу) С м. неод. samm (ka ülek.; ka tehn.); твёрдый v уверенный \шаг kindel samm, мерный \шаг mõõdetud v ühtlane samm, строевой \шаг rivisamm, походный \шаг rännakusamm, первые \шаги esimesed sammud (ka ülek.), скользящий \шаг liuglev v libisev v sujuv v kerge samm, liugsamm, sport luisksamm, высокий \шаг sport põlvetõstesamm, jalatõstesamm, переменный \шаг (1) sport jalavahetussamm, (2) mas. muutuv samm, \шаг на носках sport päkksamm, \шаг с поворотом sport pöördsamm, \шаг на месте paigalsamm, бросковый \шаг sport viskesamm, \шаг вперёд (1) samm ette, (2) ülek. samm edasi, шире \шаг! pikem samm! реже \шаг! harvem samm! короче \шаг! lühem samm! решительный \шаг otsustav v otsusekindel samm v tegu, большими \шагами pikkade sammudega, необдуманный \шаг mõtlematu samm v tegu, рискованный \шаг riskantne v ohtlik samm, riskisamm, ложный \шаг väärsamm, eksisamm, \шаг передвижки tehn. nihutussamm, nihkesamm, \шаг между зубьями hambasamm (saehammaste vahekaugus), \шаг резьбы tehn. keermesamm, \шаг подновки mets. lõikesamm (vaigutusel), \шаг обмотки el. mähisesamm, \шаг винта lenn. propelleri samm, mer. sõukruvi samm, мелким \шагом väikeste sammudega, tippides, tipsides, размашистым \шагом hoogsal sammul, hoogsa sammuga, ускоренным \шагом kiirsammul, kiirel sammul, kiire sammuga, с каждым \шагом iga sammuga, в двух \шагах от чего paari v kahe sammu kaugusel millest (ka ülek.), \шаг к лучшему samm paremuse poole, ехать \шагом sammu sõitma, ускорить \шаг sammu kiirendama, прибавить \шагу sammu lisama, замедлить v сбавить \шаг sammu aeglustama, печатать v отбивать v чеканить \шаг (uljalt täpset) rivisammu lööma v raiuma, marssima, сделать \шаг влево ühte sammu vasakule tegema v astuma, отступить на \шаг sammu võrra taganema v tagasi astuma, услышать чьи \шаги kelle samme kuulma, отмерить \шагами sammudega (välja) mõõtma, совершить какой \шаг missugust sammu tegema, пойти на какой \шаг mille peale välja minema, предпринять какие \шаги missuguseid samme astuma v meetmeid võtma; ‚

\шаг за \шагом samm-sammult, sammhaaval, järk-järgult;

на каждом \шагу igal sammul;

держать \шаг taktsammu käima, (takt)sammu pidama;

не давать v

дать \шагу сделать v

ступить кому kellel mitte sammugi astuda laskma, keda käsist-jalust siduma;

\шагу нельзя ступить (1) ei tohi v ei või sammugi teha v astuda, (2) без кого-чего kelleta-milleta ei oska v ei saa v ei suuda sammugi teha v astuda;

\шагу негде ступить pole jalatäitki ruumi, pole kohta, kuhu jalga toetada;

ни на \шаг не отставать от кого-чего kellest-millest mitte sammugi maha jääma;

ни на \шаг v

ни \шагу без кого-чего kelleta-milleta mitte sammugi tegema, mitte sammugi teha v astuda oskama v saama;

с первого \шага jalamaid, korrapealt, otsekohe, hoobilt; идти

семимильными v

гигантскими \шагами seitsme penikoorma sammudega minema v astuma; черепашьим \шагом teosammul, kilpkonnatempoga;

ни \шагу к кому, куда kelle juurde v kuhu mitte üks samm, mitte jalgagi tõstma kuhu;

ни \шагу не сделать v не предпринять для кого-что kelle-mille jaoks v heaks mitte sammugi tegema v astuma;

ни на \шаг не отступать, не отходить mitte sammugi v mitte üht jalatäitki (maad) taganema;

ни на \шаг не продвинуться mitte üks samm edasi nihkuma;

направить v

направлять свои \шаги куда kuhu oma samme seadma

311a Г сов.несов.

предлагать 1. кому-чему, кого-что, с инф. (välja) pakkuma, ettepanekut tegema; \предложить свои услуги oma teeneid pakkuma, \предложить тост за кого-что kelle-mille terviseks toosti ütlema, tegema ettepaneku tõsta klaas kelle-mille terviseks v auks, \предложить ужин õhtusööki pakkuma, \предложить новый проект uut projekti välja pakkuma, \предложить кого в председатели kõnek. ettepanekut tegema keda esimeheks valida;

2. что esitama, andma; \предложить вопрос küsimust esitama, \предложить задачу ülesannet lahendamiseks esitama; ‚

\предложить v

предлагать руку и сердце кому kellele oma kätt ja südant pakkuma

374 Г сов.несов.

сходить I 1. с кого-чего alla v maha tulema v minema; на что laskuma (ka ülek.); \сойти с лестницы trepist alla tulema v minema, treppi mööda laskuma, \сойти с лошади hobuse seljast maha tulema, \сойти с подножки astmelaualt alla v maha astuma, \сойти на станции jaamas maha tulema v minema, \сойти с поезда rongilt maha tulema v minema, кожа сошла с пальца sõrme v varba pealt on nahk maha tulnud, краска сошла värv on maha tulnud, ноготь сошёл küüs tuli ära v maha, снег сошёл с полей lumi on v oli põldudelt läinud v sulanud, ночь сошла не землю saabus öö, öö tuli maha, ööpimedus laskus maale, \сойти на берег maabuma, maale minema (laevalt), \сойти с дистанции sport (jooksus, suusatamises katkestama), rajalt lahkuma (ka ülek.), \сойти со сцены lavalt lahkuma (ka ülek.), \сойти с арены areenilt lahkuma (ka ülek.);

2. с чего kaduma, kadumiseni vähenema; румянец сошёл с её щёк puna on v oli põskedelt kadunud, загар сошёл с лица päevitus on v oli näolt maha tulnud v läinud, улыбка сошла с лица naeratus kustus;

3. с чего, на что ära pöörama, teelt kõrvale astuma; \сойти с тротуара на мостовую kõnniteelt sõiduteele pöörama v astuma, \сойти с дороги teelt ära pöörama, поезд сошёл с рельсов rong jooksis rööbastest välja v rööbastelt maha;

4. kõnek. korda minema, õnnestuma; kõlbama; доклад сошёл неплохо ettekanne läks kenasti, всё сошло удачно kõik läks korda;

5. сойдёт 3 л. буд. вр. в функции безл. сказ. kõnek. käib küll;

6. за кого-что kelle-mille pähe v eest käima, mõõtu välja andma; \сойти за учителя kes käib õpetaja eest küll, kes annab õpetaja mõõdu välja; ‚

\сойти v

сходить за чистую монету puhta kulla ette käima, puhta kullana võtma;

\сойти v

сходить на нет tühja minema v jooksma, alla käima, luhta minema, nullpunkti langema;

\сойти v

сходить с рук кому, без доп. kõnek. (1) terve nahaga pääsema, puhtalt välja tulema, (2) hästi v õnneks minema;

\сойти v

сходить с ума (1) aru v mõistust kaotama, hulluks minema, (2) от кого kõnek. kelle pärast arust ära olema;

\сойти в могилу kõnek. hauda minema;

семь потов сойдёт v

сошло kõnek. põrguvaeva nägema, nii et higi jookseb v nahk seljas märg tegema mida;

не \сойти мне с этого места kõnek. nii tõesti kui ma siin seisan, nii kindel kui aamen kirikus

1. 1 (бeз мн. ч.) arvulugemine, arvude lugemine; arvutamine, arvutus, rehkendamine, rehkendus (van.); arvestus, loendamine, loendus; \счет до ста sajani lugemine v loendamine, обучение \счету и письму arvutama ja kirjutama õpetamine, устный \счет peastarvutamine, peastarvutus, второй по \счету järjekorras v loendamisel teine, \счета v \счету нет, без \счета v \счету kõnek. lugematu hulk, lugematul hulgal, arvutult palju, вести \счет arvestust pidama, сбиться со \счету loendamisega sassi minema, по первому \счету number ühe ajal (harjutuse sooritamisel);

2. 1 sport seis, tulemus, skoor; \счет матча 2:3 matši seis on 2:3, ничейный \счет viik, viigiseis, открыть \счет skoori avama, сравнять \счет seisu viigistama v võrdsustama;

3. 4 (предл. п. ед. ч. о счёте, на счету) arve, konto (raamatupidamis- ja pangaarve); товарный \счет kaubaarve, заключительный \счет lõpparve, \счет за газ gaasiarve, \счет в банке, банковский \счет pangakonto, pangaarve, лицевой \счет isikukonto, nimeline konto, текущий \счет jooksev konto, расчётный \счет arvelduskonto, балансовый \счет bilansikonto, \счет кассы kassakonto, в \счет чего mille arvel(t), за \счет кого-чего kelle-mille (1) kulul, (2) tõttu, tulemusel, ровный \счет ümmargune arve, круглым \счетом ümmarguselt, umbes, ligikaudu, предъявить \счет arvet esitama (ka ülek.), оплатить \счет arvet maksma, уплатить по \счету arve järgi maksma v tasuma, каждая копейка на \счету iga kopikas on arvel, жить за чужой \счет teis(t)e kulul elama;

4. 1 (обычно мн. ч.) arve(d), arveteklaarimine, arveteõiendamine, arveteõiendus; личные \счеты isiklikud arved, у меня с ним свои \счеты mul on temaga omad arved; ‚

сводить v

свести \счеты с кем kellega arveid õiendama v klaarima;

не в \счет arvesse mitte tulema v minema;

в два \счета kõnek. jalamaid, silmapilk, otsekohe, üks-kaks-kolm, kähku ja kärmesti;

не знать \счета кому-чему kellel on mida jalaga segada v tohutult v arvutult v väga palju, kellel-millel ei ole v ei olnud aru ega otsa, keda-mida on nagu muda;

относить v

отнести за \счет кого-чего mida kelle-mille arvele panema, kontosse kandma v kirjutama;

принимать v

принять на свой \счет что mida enda arvele panema v kirjutama, enda kontosse kandma;

ставить v

поставить в \счет что кому kõnek. mida kellele süüks panema;

терять v

потерять \счет кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, keda-mida on lugematu hulk;

сбросить v

сбрасывать со \счета v

счетов кого kõnek. arvest välja jätma, keda arvelt maha kandma;

быть на хорошем v

плохом \счету heas v halvas kirjas olema;

в конечном v

в последнем \счете lõppkokkuvõttes;

покончить \счеты с кем-чем kellega-millega lõpparvet tegema;

ровным \счетом ничего mitte kui midagi, mitte kõige vähematki;

деньги \счет любят kõnekäänd raha nõuab täpsust

90 С ж. неод. (без мн. ч.) vastutus; чувство v сознание \ответственностьи vastutustunne, мера \ответственностьи vastutusmäär, vastutuse suurus, брать на себя \ответственностьь enda peale vastutust võtma, võtma enese vastutada, возлагать \ответственностьь на кого kelle peale vastutust panema, keda vastutavaks tegema, \ответственностьь лежит на ком vastutus lasub kellel, kes on vastutav, нести \ответственностьь за кого-что kelle-mille eest vastutama, \ответственностьь падает на кого kes vastutab, kellele langeb vastutus, привлекать к \ответственностьи кого keda vastust andma panema, keda vastutusele võtma, слагать v снимать \ответственностьь с кого keda vastutusest vabastama, сознавать \ответственностьь поручения ülesande tähtsust v vastutusrikkust tunnetama